Novuss - mis see on?

AJALUGU

Novus on tuntud ka kui „nuppude piljard“ ja „merepiljard“ on samal ajal nii mäng kui ka sport, mille puhul korraldatakse isegi rahvusvahelisi turniire. Novus on tihedalt seotud piljardi ja mänguga Carrom. On teada, et see oli populaarne juba 1927. aastal ning selle algust tuleb otsida Lätist ja Eestist, kuigi Eestis on rohkem tuntud koroona mäng, mis sarnaneb väga novusega.

IGAÜHELE

Mäng pakub palju positiivseid emotsioone. See õpetab loogilist mõtlemist ja keskendumist. Novus võib olla suurepärane vabaaja veetmise viis ja hea kaasamisega, lihtsustades ligipääsetavust ebasoodsate tingimustega mängijatele. Novus soodustab kaasamist tänu ühele erilisele omadusele – ratastoolis mängijad saavad mängida teistega koos olles võrdsetes tingimustes (barjäärideta).

THE BENEFITS OF NOVUSS

Novuse mängul on mitmeid eeliseid:

NOVUS LÄTIS

Autor: Läti Novuse Föderatsioon http://www.novuss-lnf.lv/vesture

Novus on Läti rahvusspordiala, millega tegeletakse üle kogu vabariigi ning ka paguluses. Kust see pärineb? Täpsed andmed selle kohta puuduvad. On teada, et seda mängiti juba 1927. aastal. Meie endine novuse veteran Voldemārs Vītoliņš vestles kunagi endise sporditegelasega A.Nadoļskiga, kes nooruspõlves sõitis kaugsõidu laevadega. Tema rääkis, et välismaa sadamate tagasihoidlikes kõrtsides mängiti novusega väga sarnast mängu. Üks toonase aktsiaseltsi Faulbaums laevameister olevat valmistanud Inglismaal tehtud joonestuse järgi Läti esimese novuse laua. Kui võime A.Nadoļski juttu uskuda, siis oli see umbes 1927. aastal ning esimesed sadamalinnad olid Ventspils, Liepāja ja Riia, kus hakkas arenema novuse mäng Lätis. Hilisematel aastatel saadud materjalid kinnitavad tõesti A.Nadoļski juttu, et novuse sarnast mängu mängiti mitmel pool maailmas. Novuse föderatsiooni käsutusse on jõudnud novuse laud, mis on valmistatud 1928. aasta paiku!

Esimesed novuse mängu reeglid on säilinud 1932. aastast, mille on välja andnud P.Tjutenikov. Ka tema kirjutab, et seda lauapiljardi mängu mängitakse Lätis juba enam kui 5 aastat, seega võime lugeda novuse mängu alguseks Lätis aastat 1927. P.Tjutenikov kirjutab, et seda mängu nimetatakse nii “novus” kui “koroona”. Seega võime lugeda, et meie novus ja Eesti koroona on ühise päritoluga. Võib-olla ka Eestis hakkas see arenema sadamalinnadest.  Vaid tänu erinevale entusiasmi astmele on novus meie vabariigis arenenud palju kiiremini ja sellepärast muutunud rahvusspordialaks.

Esimesed Läti meistrivõistlused toimusid Riias 1932. aastal.  Esimese tšempioni au sai Alberts Ramiņš, kes hiljem emigreerus USAsse Philadelphiasse, kus 1980. aastal ka suri. Kuni okupatsioonini ja Teise maailmasõjani toimusid Lätis mitu individuaal ja meeskonna meistrivõistlust novuses. Seda, et novus oli Lätis väga populaarne mäng juba enne okupatsiooni aega näitab ka selline asjaolu, et Riia Riikliku Tehnikumi novuse sektsioonis oli 1940. aastal 102 novuslast.

Sõjajärgsel perioodil hakkas novuse sport Lätis kiiresti arenema. Seda mängiti paljudes kollektiivides, peamiselt linnades. 1963. aasta 6. detsembril asutati Läti Vabariigi Novuse föderatsioon, mille juhatajaks valiti Jānis Piebalgs. Alates 1964. aastast korraldati Läti individuaalvõistlusi ja alates 1966. aastast meeskonnavõistlusi. Esimesed individuaalvõistluste meistrid Lätis on Z.Ankrava /ZIPI/ ja V.Trušelis /VEF/ ning meeskondadest RAP /naised/ ja “KOMPRESORS” /mehed/. Spordimeistri tiitlit hakati andma alates 1971. aastast ja praeguseks hetkeks on Lätis selle võitnud enam kui 150 sportlast. 80 aastate keskel tegelesid novuse spordiga Lätis toonase vabariigi FKSK andmetel enam kui 55000 mängijat! Nüüd seoses majandusrakskustega on aktiivsete sportlaste arv, kes osalevad vabariigi sisestel võistlustel, tugevalt vähenenud. Kuid ülejäänud pole kadunud. Tänu mitmele entusiastile toimuvad erinevad linnade, piirkondade ja kollektiivide võistlused. Ajalehe “SPORTS” 1993. aastal korraldatud Läti elanike küsitluses selle kohta, milliste spordialadega nad kõige rohkem tegelevad, selgus, et novus on esimese kolme seas, kus kõik kolm olid ühesuguse % arvuga!